Varajane valmimine (idanemisest kuni esimese viljasaagini 60-65 päeva) sort. Taim on keskmise kõrgusega. Mõeldud kasvatamiseks kasvuhoonetes, kilekatete all ja avamaal (lõunapiirkondades). Viljad on ümarad, kaaluvad 3-4 kg, õhukese koorega. Taustavärv on heleroheline. Muster on kitsad tumerohelist värvi triibud.
Viljaliha on valge, teraline, väga magus, mahlane, tugeva arbuusi aroomiga. Maitse on suurepärane. Kaubanduslik saagikus on ca 5 kg/m2. Vastupidav antraknoosile.
* Arbuusi viljaliha sisaldab palju erinevaid vitamiine (PP, C, D, B1, B2 ja B6, karotiini), sisaldab ka rauasooli, vaske, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, foolhapet. See vitamiinide ja mikroelementide kombinatsioon stimuleerib ainevahetusprotsesse maksas, parandab sapi koostist, takistab kivide teket sapipõies ja sapiteedes ning omab sklerootilist toimet.
Rauasoolade sisalduse poolest on arbuus spinati ja salatilehtede järel teisel kohal ning foolhappe sisalduse poolest esikohal.
Lükopeeni olemasolu arbuusis võimaldab sellel võidelda erinevat tüüpi vähirakkudega.
Vähem kasulikud pole ka arbuusiseemned: neis on 25–30% õli, millest valmistatakse arbuusiõli, mis oma raviomadustelt ei jää alla mandliõlile ja maitselt on võrreldav oliiviõliga. Arbuusiõli sisaldab palju tsinki ja seleeni.
Arbuusikoored on suurusjärgu võrra vitamiinirikkamad kui arbuusi viljaliha ise, lisaks sisaldavad need palju erinevaid aminohappeid.